ERSO HIINAS. 8. päev – Zàijiàn Peking, Nǐ hǎo, Wuhan!

Rong kihutab kiirusega kolmsada kilomeetrit tunnis Pekingist Wuhani poole, akna taga vaid läbitungimatu valge sein mõne lühikese selginemishetkega. Umbes 1200 kilomeetri ja viie tunni jooksul ei muutu suurt midagi. Aeg-ajalt vilksatab mööda mõni kummituslik küla paksu sudu sees või rohetav põllulapp. Tundub, et kogu Hiina 1,3 miljardiline elanikkond elab ainult suurlinnades, kõrgetes pliiatspeenikestes tornmajades või viiekordsetes paneelmajades. Maakohad on kohati justkui inimtühjad.

Ilmaga ERSOl üldse ei vea. Wuhanis võtab orkestri vastu endiselt udune ilm, mõned soojakraadid on küll lisandunud, aga vihma ladistab kui oavarrest. Bussiaknad tõmbuvad kiirelt uduseks ja pooleteisttunnisel sõidul läbi linna on akna taga esindatud kõik hallid varjundid. Liiklus on umbes sama hullumeelne kui Dalianis, tundub, et eesõigus on sellel, kes kõvemini tuututab. Tekib olukord, kus kiirabiauto püüab teed rajada, kuid keegi ei paista selle pärast muretsevat. Teekond Pekingist Wuhani majutuspaika kestab kokku üheksa tundi – nii et korralik tööpäev.

Wuhani hotell Holiday Inn Riverside on kui euroopalik ilmutus, mis kõrgub laia Yangtze jõe kaldal. Hotellitoa kardinaid eest tõmmates avaneb sudune vaade rahulikule jõele ja vaid õrnalt aimatavale pikale sillale. Mõni aeg tagasi sai üle jõe ainult praamidega, mis ka praegu vilkalt edasi-tagasi sõeluvad.

Pisut küünitades võib näha Wuhani peamist vaatamisväärsust – iidset budistlikku templikompleksi. Tempel on kui rahu ja roheluse oaas kiirustavas kaasaegses linnasaginas. Koos meie luksuliku ja moodsa hotelliga moodustab tempel toreda arhitektuuriansambli.




Päeva pommuudis puudutab ERSO pagasit – selgub, et eile õhtul Pekingist teele asuma reka pillide ja kohvritega pole sudu tõttu veel teekonda alustanudki. Mõni aeg hiljem saabub lohutav sõnum, et sõiduk kalli kraamiga on suduvangist pääsenud, kuid rõõm on enneaegne, sest salakaval sudu laiub taaskord üle maanteede, tekitades tohutu liiklusummiku. Tuleb olukorraga leppida ja väljapääsu otsima hakata. Kontsert Wuhanis toimub alles järgmisel õhtul, seega tundub, et aega on küllalt ja paanikaks pole põhjust. Kuid mida lähemale järgmine päev jõuab, seda tõsisemaks olukord muutub.

Õhtu on siiski rahulik, kogunetakse seltskondadesse ning otsitakse midagi hamba alla. Hiinas ei pruugi see alati lihtsalt õnnestuda, sest rikkalikust menüüst ei leia midagi tuttavlikku. Klienditeenindaja abivahend turistide soovide välja selgitamisel on heliga tõlkimise äpp. Kui sinna sisse fish öelda, siis juhatatakse näljane klient suure akvaariumi juurde, kus ujub umbes 10 sorti suuremaid ja väiksemaid kalu. Ükski päev ei möödu siin ilma väikese kultuurišokita.

 

Kommenteeri: