Rubriik ‘ERSO Ameerikas 2013’

ERSOt tunnustati nii kodumaal kui Ameerikas (ERSO pressiteade)

Lõuna-Florida ajakirjandus valis Kravis Center´is toimunud ERSO kontserdi 2013. aastal toimunud tähtsamate kultuurisündmuste top kümnesse. Taaskord rõhutati Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri maailmataset. ERSO kontsert oli suurepärane üllataja.

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester on pälvinud eduka Ameerika-turneega rohkelt postiivset tagasisidet.

Kodumaal andis välisminister Urmas Paet Eesti Riiklikule Sümfooniaorkesterile üle 2013. aasta kultuuripreemia. Välisministeeriumi tänavuse kultuuripreemia laureaat on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO). Välisminister Paet tunnustas ERSO dirigente Neeme Järvit, Nikolai Aleksejevit ja Anu Tali tänukirjadega. ERSO nimel võttis kultuuripreemia vastu ERSO direktor Kadri Tali.

Meenutus preemiate üleandmisest 6. jaanuaril 2014. Foto Välisministeerium.

Meenutus preemiate üleandmisest 6. jaanuaril 2014. Foto Välisministeerium.

„Soovime tunnustada ERSOt seoses möödunud aasta novembris toimunud eduka kontsertturneega Ameerika Ühendriikides, kus meie muusikud pälvisid suurepärase vastukaja nii publikult kui Ameerika meedialt,“ ütles välisminister Paet. „Kultuurisaadikuna on ERSO esindanud Eestit ja tutvustanud Eesti muusikat parimal moel väga paljudel rahvusvahelistel muusikafestivalidel,“ lisas Paet. ERSO kõrget kvaliteeti on esile tõstetud ka meedias ning tunnustatud mitme auhinnaga, millest olulisim 2004. aastal pälvitud Eesti esimene Grammy. ERSO on vanim regulaarselt tegutsev sümfooniaorkester Eestis.

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester rõõmustab kodupublikut taaskord Estonia kontserdisaalis kauni kontserdiga ÄRKAMINE: Meditatsioon Tüüri muusika ja eesti luulega.

Loe Välisministeeriumi pressiteadet.
Loe ülevaadet Lõuna-Flordia 2013. aasta parimatest kultuurisündmustest.

Kadri Tali ERSO tuurist USAs: olen kindel, et paljudel ameeriklastel tekkis meie maa vastu huvi (Kais Allkivi, Õhtuleht)

Välisministeeriumilt detsembris toimunud USA kontsertturnee eest kultuuripreemia saanud ERSO direktor Kadri Tali ütleb, et paljudes kontserte väisanud ameeriklastes tärkas Eesti ja meie rahva vastu suur huvi.

Kadri Tali. Foto Tairo Lutter

Kadri Tali. Foto Tairo Lutter

“Kontserdireis läks väga edukalt!” kinnitab Kadri Tali. “Esinesime nii erinevates ja tähtsates kohtades – see tuur läbis Ameerikat, mitte ei toimunud ainult ühes linnas või osariigis. See andis eri paikades ülevaate meie kultuurist ja näitas ERSOt kui äärmiselt võimekat tänapäeva orkestrit.” Brahmsi, Sibeliuse ja Tšaikovski muusika kõrval kandis koosseis ette ka meie oma Arvo Pärdi ja Veljo Tormise loomingut.

Tali rõhutab, et ERSO ei jätnud USAsse maha ainult muusikalist märki ning tutvustas lisaks eesti muusikuile ja heliloojatele Eestimaad, siinseid traditsioone ja ettevõtlust üldisemalt. “Välisministeeriumi abiga olid meil igal kontserdil kohal inimesed, kes Ameerika publikule Eestit tutvustasid ja neile materjale jagasid. Meil oli kaasas hulgaliselt plaate, raamatuid nii orkestrist kui ka Eesti kultuurist. Kontsertide eel kohtusime laval ja kammersaalides publikuga ja kooligruppidega. Saime rääkida Skype’ist ja meie geenitehnoloogiast,” muheleb Tali.

Ta on veendunud, et paljudes kontserte väisanud ameeriklastes tärkas meie maa ja rahva vastu suur huvi. “Väga paljud inimesed ei ostnud heliplaate mitte kindlat heliloojat silmas pidades, vaid selleks, et selle maa kohta midagigi rohkem teada saada,” märgib Tali, keda üllatas, et kontsertidel oli väga palju noort publikut.

Tali möönab, et tuur sai suuresti teoks tänu sellele, et orkestri peadirigent ja kunstiline juht on Neeme Järvi, kelle sõna USAs usaldatakse.

“Kui ma ütlesin enne reisi, et selline ringreis on miski, mida juhtub kord kümne aasta jooksul, siis nüüd julgen ma öelda, et tegelikult on juba õhus kutse USAsse kahe aasta pärast,” avaldab Tali lõpetuseks.

http://www.ohtuleht.ee/559645/kadri-tali-erso-tuurist-usas-olen-kindel-et-paljudel-ameeriklastel-tekkis-meie-maa-vastu-huvi

ERSO Ameerika ajakirjanduse peeglis (Arvustusi refereerib Virge Joamets, Muusika, jaanuar 2014)

Meie rahvusorkestri üliedukaks kujunenud kontserdireisist Uude Maailma on Eesti meedias juba palju juttu olnud. Üksikasjalikku ülevaadet võis näiteks lugeda 29. novembri Sirbist turnee kaasa teinud Maarja Kasema sulest. ERSO esinemised pälvisid ka Ameerika pressis oodatust-loodetust palju suuremat tähelepanu, siinkohal sellest hulgast mõned killud. 

Turnee algas nelja kontserdiga Neeme Järvi juhatusel Ameerika läänerannikul California osariigi uutes ja heades saalides. NeistStanfordi Bing Hall valmis alles 2013. aasta jaanuaris ning ERSOl oli au olla seal esimene professionaalne külalisorkester. Nii selle kui ka kohe järgmisena kõne alla tuleva Soka keskuse saali arhitekt on kõrgelt hinnatud Yasuhita Toyota (tema tööd on ka veel näiteks Los Angelese Walt Disney kontserdisaal, samuti Helsingi Musiikkitalo).

Gary Lemco, Peninsula Reviews, 3. nov. 2013: Selleks ajaks, kui Järvi lõpetas teise Sibeliuse lisapala, tulihingelise kaebelaulu “Andante festivo”, ei teadnud publik enam kas plaksutada, hõisata või istuda aukartlikus vaikuses. Sibeliuse Viienda sümfoonia tormiline vastuvõtt oli juba esile kutsunud esimese lisapala, populaarse “Kurva valsi”, mille jooksul Järvi ei pidanud peaaegu liigutamagi, et saada oma keelpillidelt kätte kõige hiilgavamaid nüansse ja astmelisi tekstuure. Eesti keelpillimängijate vaimustavalt ühtlast mängu oli kuulda ka avateoses “Cantus Benjamin Britteni mälestuseks”, mis on armas (ja suhteliselt lühike) eleegia keelpillidele ja kellale. Kõik valitud teosed tundusid omavahel järjest enam sobivat selles Järvi peenelt lihvitud orkestris. Sibeliuse Viienda sümfooniaga kinnitas Järvi oma volitusi. Teos, mis on mõeldud ühe tohutu kihilise kaarena, kasvas orgaaniliselt alguse sarvemotiivist, mis juhtis sisse eestlaste särava vaserühma. Järvi žestikuleeris minimaalseid, et vallandada keelpillide pizzicato’de ja flöötide staccato’de võimsaid fraase. Teost lõpetavate “haamrilöökide” saatel tõusis Bing Halli publik selle titaani juhitud meisterlikku orkestrit üksmeelselt imetledes püsti.

Viimane kontsert läänerannikul enne pikka lendu riigi keskossa Iowa osariiki oli Aliso Viejo Soka keskuses.

Mark Swed, Los Angeles Times, 5. nov. 2013: Soka kontserdisaali akustika mõjus hinge kinni löövalt. See orkester uhkeldab suuremas osas innukate (ja kütkestavate) noorte muusikutega. Neile vastukaaluks on 76-aastane Järvi vana Eesti lõvi. Aastatega on Järvi tõlgendused muutunud tõsisemaks. Ta alustas Dvořákit määratu raskusega, mis oleks olnud ängistav, kui see ei oleks olnud nii mõjuv. Lüürilise teise teema algus mõjus nagu päikesetõus. Sibelius oli graniitselt grandioosne.

Juhuslikult esitasid sama sümfoonia nädal varem Disney kontserdisaalis Esa-Pekka Salonen ja Los Angelese Filharmoonikud. Need ettekanded olid absoluutselt erinevad. Salonen saavutas monumentaalsuse partituuri siseelu välja toomise ning liikuma paneva rütmilisusega. Järvi andis seda monumentaalsust edasi jõuliselt mägesid liigutades. Massiivsed helid hõõrdusid üksteise vastu nagu maavärinat tekitada üritavad tektoonilised laamad. Detailid ei kadunud täielikult. Oboed paistsid silma oma tugeva tämbriga. Kuid selle orkestri parimad on madalad pillid. Bassid olid võrratud, metsasarved lisasid kuldset sära. Lõpu selgelt piiritletud akordid ei tulnud ootamatult nagu Saloneni dirigeerimisel. Need olid pikad ja kindlad sümfoonilised haamrid, mis tagusid maa sisse vaiasid. Aga isegi sellest ei olnud neile eestlasile küllalt. Aplausi vastu võttes dirigeeris Järvi naljatledes ka publiku seast kostvaid braavohüüdeid.

ERSO, EFK ja dirigent Neeme Järvi Avery Fisher Halli laval proovi tegemas, 10.11.2013.

ERSO, EFK ja dirigent Neeme Järvi Avery Fisher Halli laval proovi tegemas, 10.11.2013. Foto Maarja Kasema.

ERSO turnee arvudes:

  • 15 kontserti ajavahemikul 30. okt. – 17. nov. Ameerika läänerannikust idarannikuni.
  • Kontserte juhatasid Neeme Järvi (7 korda), Nikolai Aleksejev (7), Anu Tali (1).

  • Solistid olid tšellistid Narek Hakhnazaryan või Silver Ainomäe. Ühel kontserdil oli kaastegev Eesti Filharmoonia Kammerkoor.
  • Kavas: Dvořák – Tšellokontsert (esitati 12 korda), Tormis – Avamäng nr 2 (10), Sibelius – Sümfoonia nr 5 (7), Tšaikovski – Sümfoonia nr 5 (6), Brahms – Sümfoonia nr 2 (4), Pärt “Cantus Benjamin Britteni mälestuseks” (4), “In principio”, “Da pacem Domine”, Mozarti “Ave verum” (koos EFKga, 1 kord).

Loe edasi ajakirja Muusika jaanuarinumbrist.

http://www.ajakirimuusika.ee/#!erso-ameerika-ajakirjanduse-peeglis/c2na

ERSO kontsert Florida aasta parimate muusikaelamuste edetabelis: The Top 10 Performances of 2013 (South Florida Classical Review, 18.12.2013)

Kontserdi pidulik finaal Elleri "Kodumaise viisiga". 13.11.2013, Kravis Center.

Kontserdi pidulik finaal Elleri “Kodumaise viisiga”. 13.11.2013, Kravis Center.

8. Estonian National Symphony Orchestra

Opening the Regional Arts concert series at the Kravis Center in November, this Baltic ensemble proved itself a world-class orchestra, with lustrous strings, tangy woodwinds and mellow brass creating a distinctive, beautifully balanced sound. Russian conductor Nikolai Alexeev led a gleaming reading of Brahms’ Symphony No. 2 and Tchaikovsky Competition winner Narek Hakhnazaryan offered a fleet, electrifying performance of Dvorak’s Cello Concerto. One of the year’s most pleasant surprises. (LB)

LOE KOGU ÜLEVAADET

ERSO edulugu Ameerikas (Maarja Kasema, Sirp, 29.11.2013)

Möödunud nädalal naasis Eesti Riiklik Sümfooniaorkester kolm nädalat kestnud erakordselt edukaks kujunenud USA-turneelt, mida iseloomustavad meeletult tihe kontserdigraafik, pikad läbitud vahemaad ja kogu kollektiivi eriline kokkuvõtmine. Jõudu ammutati suurepärasest koostööst dirigentide ja solistidega, kuulsatest ja haruldase akustikaga saalidest ning loomulikult publiku soojast vastuvõtust ja ovatsioonidest. Viisteist kontserti mandri läänerannikult idarannikuni, neist seitse peadirigendi ja kunstilise juhi Neeme Järvi, seitse eelmise peadirigendi Nikolai Aleksejevi ja üks Anu Tali juhatusel. Kümnel korral solistiks Tšaikovski-nimelise konkursi võitja Narek Hahnazarjan, kahel Colorado sümfooniaorkestri tšellorühma kontsertmeister Silver Ainomäe, ühel kontserdil kaastegev oma USA-turneed alustanud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Kokku oli kavas üheksa teost Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Jean Sibeliuse, Johannes Brahmsi, Pjotr Tšaikovski ja Antonín Dvořáki loomingust, millest enim esitati Dvořáki tšellokontserti (12 korda), sellele järgnes Tormise avamäng nr 2 kümne esituskorraga, sümfooniatest tuli seitsmel korral ettekandele Sibeliuse viies, kuuel korral Tšaikovski viies ning neljal korral Brahmsi teine sümfoonia. Pärdi teostest kõlasid „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks” ning koos EFKga „In principio” ja „Da pacem Domine”.

California ja Ühendriikide keskosa

Turnee algas Neeme Järvi juhatusel nelja kontserdiga Californias, kus kolmel õhtul esineti akustikamaailma absoluutsesse tippu kuuluva firma Nagata Acousticsi projekteeritud saalides (Stanford, Aliso Viejo, Northridge). Lisaks suurepärasele akustikale oli tegemist igas mõttes esmaklassiliste äsja valminud kontserdimajadega (ERSO esimese, 2009. aasta turnee ajal neid veel ei olnud!), mis pakkusid silmailu ja mugavust nii publiku kui ka esinejate poolelt vaadatuna. Alles käesoleva aasta jaanuaris avatud Stanfordi Bing Concert Hallis oli ERSO-l au olla esimeseks professionaalseks külalisorkestriks.

Silver Ainomäe, Nikolai Aleksejev ja ERSO La Crosse’is. Foto Maarja Kasema.

Silver Ainomäe, Nikolai Aleksejev ja ERSO La Crosse’is. Foto Maarja Kasema.

ABA-vormis (soe – külm – soe) turnee keskmine osa möödus Ühendriikide keskosas, kus väisati nelja osariiki: Iowa (Ames), Wisconsin (La Crosse), Indiana (South Bend) ja Michigan (East Lansing). Esimest ja viimast kontserti juhatas Neeme Järvi, keskmisi Nikolai Aleksejev. Kontserdid Amesis ja East Lansingis olid märgilise tähendusega tänu killukestele Järvi elutööst. Amesi Stephensi-nimelises auditooriumis esines ta esmakordselt 40 aastat tagasi – novembris 1973 –, kui oli noore dirigendina Ameerika-turneel koos Leningradi Filharmooniaorkestri ning dirigentide Gennadi Roždestvenski ja Mariss Jansonsiga. East Lansing ja Michigan võtsid küla-lised Eestist vastu eriliselt soojalt: 1991. aastast on Neeme Järvi, toonane Detroiti SO muusikadirektor Michigani osariigi aukodanik (Detroit asub East Lansingist vaid 150 km kaugusel). East Lansingis oli ERSO direktor Kadri Tali külaliseks kontserdieelses vestlusringis, kus ta tutvustas Eesti riiki, kultuuritraditsioone ja esindusorkestrit (sellised kohtumised toimusid ka Troys ja Daytona Beachis).

La Crosses taaskohtuti orkestri eelmise peadirigendi Nikolai Aleksejevi-ga, kelle juhatusel esineti USAs ka 2009. aastal (toona dirigendiks ka Eri Klas). Uus oli ka Dvořáki tšellokontserdi solist: La Crosses ja South Bendis soleeris ERSO ees viiendat aastat USAs töötav Silver Ainomäe. Tema ja Narek Hahnazarjani interpretatsioon sellest tšellorepertuaari ühest raskemast teosest erinesid oluliselt: Hahnazarjani temperamentsele ja ekstravertsele esitusele vastandus Ainomäe põhjamaiselt karge ja pigem sisevaatluslik versioon.

New York, New York

Järgnesid kaks kontserti New Yorgi osariigis. Turnee oodatuim, ehk ka kardetuim, ning kokkuvõttes esinejatele ja kogu Eestile suurimat au ja kuulsust toonud kontsert anti New Yorgi Lincolni keskuse Avery Fisher Hallis – New Yorgi Filharmoonikute kodusaalis. Üks asi on pälvida soe vastuvõtt kohas, kuhu mainekaid orkestreid satub hooajal üksikuid, hoopis teine tähendus lisandub publiku ovatsioonidele ja kriitikute kiidusõnadele, kui esinemispaigaks on metropolide üks kuulsamaid saale, mille lavalaudadele jõuavad vaid oma kategooria parimad.

New Yorgi Lincoln Center’ kontserdisarjas “Symphonic Masters” esines ERSO koos maailma orkestrite paremikuga. Foto Maarja Kasema.

New Yorgi Lincoln Center’ kontserdisarjas “Symphonic Masters” esines ERSO koos maailma orkestrite paremikuga. Foto Maarja Kasema.

Eesti muusikaelu suurpäev New Yorgis – 10. november 2013 – tõi korraga lavale uskumatult suure kontsentratsiooni Eestit. Kontsert kuulus juba neljandat aastat toimuva festivali White Light programmi ning festivali moto pärineb helilooja Arvo Pärdilt: „Võin oma muusikat võrrelda valge tulega, millesse on põimitud kõik värvid. Ainult prisma suudab värvid eraldada ja need nähtavale tuua, see prisma võiks olla kuulaja hing.” Kuulajate hinged olid avali ja lummatud laval toimuvast, esinejateks ERSO, EFK ja maestro Järvi. Eesti muusikast pakuti Tormise avamängu nr 2 ning koos EFKga esitatuna Pärdi teoseid „In principio” (esiettekanne New Yorgis) ja „Da pacem Domine”. Esimese kontserdipoole lõpetas Mozarti „Ave verum corpus”, ja seda lausa kahel korral, sest kuulajate sõnul New Yorgis väga harukordsena nõuti lisapala juba kontserdi esimese osa järel. Teine pool oli pühendatud Sibeliuse loomingule: 5. sümfooniale järgnes lisapalaks välja plaksutatud „Andante festivo”. Neeme Järvi ei varjanud on rõõmu ja heameelt selle üle, et tal oli võimalik Avery Fisher Hallis, samas saalis, kus ta oma karjääri jooksul on korduvalt juhatanud maailma tipporkestreid, astuda lavale koos Eesti esinduskollektiividega ning anda täissaalile kontsert kavaga, millest pool pärines Eesti heliloojatelt. Järvile oli see turnee viimane kontsert, edasi suundus ta proovidesse Washingtoni Rahvusliku SO ette.

ERSO peadirigent ja kunstiline juht Neeme Järvi ning kontsertmeister Arvo Leibur New Yorgi Lincoln Center’ Avery Fisher Halli laval. 10.11.2013. Foto Maarja Kasema.

ERSO peadirigent ja kunstiline juht Neeme Järvi ning kontsertmeister Arvo Leibur New Yorgi Lincoln Center’ Avery Fisher Halli laval. 10.11.2013. Foto Maarja Kasema.

ERSO jätkas aga täistuuridel koos Nikolai Aleksejeviga. Juba järgmisel õhtul, kontserdil 1875. aastal valminud Troy Savings Bank Music Hallis (250 km New Yorgist põhja poole), saalis, mille suurepärast akustikat kasutavad oma plaadistuste tegemiseks nii New Yorgi Filharmoonikud, Bostoni SO kui teised orkestrimaailma hiiud, esineti turnee teise läbinisti orkestrimuusikakavaga. Esimene kahe sümfooniaga ja ilma instrumentaalkontserdita kontsert anti Järvi juhatusel Santa Barbaras (Tormise avamäng nr 2, Sibeliuse 5. ja Brahmsi 2. sümfoonia), turnee teine ja ühtlasi viimane Troys Nikolai Aleksejevi juhatusel (Tormise avamäng nr 2, Sibeliuse 5. ja Tšaikovski 5. sümfoonia). ERSO säras!

Viis viimast kontserti Floridas ja Georgias

New Yorgist võeti suund mööda Ühendriikide idarannikut lõunasse: West Palm Beach, Gainesville, Atlanta, Fort Lauderdale, Daytona Beach. Neist kontsertidest oli üks erilisemaid Atlanta Schwartz Center’s, saalis, mis inspireeritudViini Musikvereinist ja Amsterdami Concertgebouw’st. Turnee eelviimane kontsert toimus Anu Tali käe all, kes nädal varem oli andnud Florida läänerannikul asuvas Sarasotas edukad debüütkontserdid Sarasota sümfoonia-orkestri peadirigendina. Nikolai Aleksejev naaseb Floridasse aga juba veebruaris – siis koos Peterburi Filharmoonikute ja Juri Temirkanoviga.

Eesti kultuuri saadikuna parimal moel Eesti riiki esindanud ERSO pälvis erakordselt suure publiku poolehoiu ning rohkearvuliselt positiivset vastukaja Ameerika ajakirjanduses. Korduvalt rõhutati Eesti esindusorkestri väga kõrget taset ning näiteks pärast New Yorgi

Avery Fisher Hallis toimunud kontserti ilmusid kiitvad hinnangud isegi sellis-tes ajalehtedes nagu New York Times ja Financial Times. Arvustusi lugedes paistis silma kirjutajate hea informeeritus, esile tõsteti ka selliseid detaile orkestri ajaloost, mida kavamaterjalid ei sisaldanud. Martin Bernheimer nimetab Financial Timesis kireva ajalooga ERSO kontserti Avery Fisher Hallis „kartmatuks ja jõuliseks” (Financial Times,
12. XI 2013). Steve Smith keskendub artiklis „Eesti suurmeister kaasmaalaste pilgu läbi. Arvo Pärdi teosed Lincolni Keskuse White Light Festivalil” (New York Times, 11. XI 2013) festivali kontseptsiooni ja Pärdi teoste analüüsimisele, tõstes esile Neeme Järvi autoritaarset lähenemist Sibeliuse 5. sümfoonia üleminekutele ja mäslevatele kulminatsioonidele. Korduvalt tõstetakse arvustustes esile ERSO suurepärast keelpillirühma, bassiinstrumente, puupuhkpille, tüseda kõlaga vaskpille ning kogu orkestri nooruslikkust, David Bratman teeb arvustuses „Eesti vägi Bing Hallis” erilise kummarduse aga Pärdi „Cantus’e” ainsale löökpillimängijale Terje Terasmaale (San Francisco Classical Voice). „Eesti orkester liigutab helimägesid. Dirigent Neeme Järvi kutsus ERSO kontserdil Soka kontserdimajas välja loodusjõud” – sellist pealkirja kannab Mark Swedi arvustus pärast Aliso Viejos toimunud kontserti, kus autor võrdleb ERSO ja Neeme Järvi esituses kõlanud Sibeliuse viiendat Los Angelese Filharmoonikute ja Esa-Pekka Saloneni sama teose vaid nädal varasema interpretatsiooniga, nimetades ERSO esitust „vankumatult suurejooneliseks”. „Selleks ajaks, kui Järvi lõpetas teise Sibeliuse lisapala, särava laulu „Andante festivo” keelpillidele ja timpanitele, ei teadnud Bingi publik enam, kas plaksutada, hõisata või istuda aukartlikus vaikuses. Pärast Sibeliuse 5. sümfooniale järgnenud ovatsioone esitas orkester esimese lisapala – populaarse „Valse triste’i”mille jooksul Järvi ei pidanud peaaegu liigutamagi, et kutsuda esile keelpillide kõige hiilgavamad helikvaliteedid. Eesti keelpillimängijate vaimustavalt ühtlast mängu oli kuulda ka avateoses „Cantus in memoriam Benjamin Britten” („Kolossaalne ja intiimne”, Gary Lemco, Peninsula Reviews, 3. XI 2013).

Nikolai Aleksejevi puhul tõsteti esile suurepärast fraseerimisoskust ja tööd materjali ehk orkestriga („Eesti sümfooniaorkester näitab kõrgtasemel musitseerimist”, Geraldine Freedman, The Daily Gazette, 12. XI 2013). Rohkelt kiidusõnu pälvis kriitikutelt ka publikut lummanud Narek Hahnazarjan. New Yorgi kultuuriajakiri New Criterion: „Kui Järvi ja orkester lõpetasid, kõlas pikk ja vali aplaus ning esitusele tuli lisapala. /…/ Rahvas läks hulluks nagu rokk-kontserdil /…/ Järvi juhatusel oli orkester uskumatult täpne. Ja vabandage minu otsekohesus: „Kui need tundmatud kusagilt maailma kaugest nurgast seda suudavad, siis miks ei suuda seda maa-ilma juhtivad orkestrid”.” Vaevalt, et pärast nii palju suurepärast vastukaja pälvinud kontserte enam keegi ERSOt maailma kaugest nurgast tulnud tundmatuks peab.

ERSO tänab turnee toetamise eest kultuuriministeeriumi, kultuurkapitali ja välisministeeriumi. Turnee õnnestumisel oli oluline osa ka kohalikul partneril, agentuuril Opus3 Artists, kelle esindajate sõnul on ERSO võrreldes eelmise, neli ja pool aastat tagasi toimunud USA-turneega teinud läbi väga suure kvalitatiivse hüppe ning kes edastas orkestrile kutse tulla tagasi järgmisele kontserdireisile juba paari aasta pärast. Nii nende kui ka maestro Neeme Järvi sõnul on ERSO pälvitud tähelepanu Ameerika ajakirjanduses midagi väga erakordset. Neeme Järvi: „Orkester on suurepäraselt mänginud, meil on olnud haruldased saalid ja suurepärane vastuvõtt. Pole kahtlust, et ERSO kuulub maailmaklassi.”

LOE ARTIKLIT SIRBI KODULEHEL.